Eestikeelne Piibel 1997
Johannese 9 Nad kutsusid nüüd teist korda inimese, kes oli olnud pime, ja ütlesid talle: „Anna au Jumalale! Me teame, et see inimene on patune.”Seepeale vastas too: „Kas ta on patune või ei, seda mina ei tea. Tean ainult ühte: ma olin pime, praegu aga näen.”
Nüüd nad küsisid temalt: „Mis ta sulle tegi? Kuidas ta su silmad avas?”
Mees vastas neile: „Ma ju ütlesin teile, ent teie ei võtnud kuulda. Miks te tahate seda veel kord kuulda? Kas ka teie tahate hakata tema jüngriteks?”
Ja nad sõimasid teda ja ütlesid: „Sina oled tema jünger, meie oleme aga Moosese jüngrid.
Meie teame, et Jumal on rääkinud Moosesega, aga kust tema on, seda me ei tea.”
Mees kostis neile: „See ongi imelik, et teie ei tea, kust ta on, ja ometi on ta avanud mu silmad.
Me teame, et Jumal ei kuule patuseid, ent kui keegi on jumalakartlik ja teeb tema tahtmist, siis seda ta kuuleb.
Veel ilmaski pole kuuldud, et keegi oleks avanud pimedalt sündinu silmad.
Kui tema ei oleks Jumala juurest, ei suudaks ta teha midagi.”
Nad kostsid talle: „Kas sina, kes sa oled sündinud lausa pattudes, tahad meid õpetada?” Ja nad heitsid ta kogudusest välja.
Jeesus sai kuulda, et nad on ta kogudusest välja heitnud ja küsis teda kohates: „Kas sa usud Inimese Pojasse?”
Too kostis: „Kes see on, isand? Ütle mulle seda, et ma saaksin temasse uskuda.”
Jeesus ütles talle: „Sa näed ju teda, see, kes sinuga räägib, ongi tema.”
Aga tema lausus: „Ma usun, Issand!” ja kummardas teda.
Jeesus ütles: „Mina olen tulnud maailma kohtumõistmiseks, et need, kes ei näe, hakkaksid nägema, ning nägijad jääksid pimedaks.”
Seda kuulsid mõned variseridest, kes olid tema juures, ja ütlesid talle: „Kas meiegi oleme pimedad?”
Jeesus ütles neile: „Kui te oleksite pimedad, ei oleks teil pattu. Aga et te nüüd ütlete: „Meie näeme”, siis jääb teie patt teile.
Rooma 12 Rõõmustage rõõmsatega, nutke nutjatega!
Siiraki 16 Ära ütle: „Eks ole ma Issanda eest varjul, kes küll kõrgustest meenutab mind? Suure rahva hulgas ei märgata mind, sest mis on minu hing mõõtmatus maailmas!”
Vaata, taevas ja taevaste taevas, sügavik ja maa kõiguvad, kui tema karistab!
Mäed ja maa alused vabisevad ja värisevad, kui tema nende peale vaatab.
Aga süda neid asju ei mõista, ja kes hoolib tema teedest?
Või nagu tuulehoog, mida inimene ei näe, nõnda on enamik tema tegudest salajased.
„Tema õiguse teod - kes neist kuulutab? Kes jõuab neid ära oodata? Sest lepingu tähtaeg on kaugel!”